Ohutum liiklus
Praegusel teelõigul on 263 mahasõitu ning 30 ristmikku, kus on 6 aasta jooksul hukkunud 13 inimest. Ristimikud muudetakse ohutmaks, mis aitavad ennetada õnnetusi.
Kiirem ja sujuvam liiklus
Maanteesõit muutub inimeste jaoks sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Enim võidavad sellest Lääne- ja Ida-Virumaa inimesed ja ettevõtted. Samuti piirkonda külastavad turistid ning läbisõitjad.
Jalakäijatega arvestav liiklus
Uuele teelõigule rajatakse mugavalt ja ohutult ligipääsetavad bussipeatused, kergliiklusteed, viaduktid ning tunnelid, millega muudetakse jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liiklemine ohutumaks ja mugavamaks.
Arenev piirkond
Kaasaegsel ühendusel on laiem majanduslik ja sotsiaalne mõju, hoogustades arengut linnades ja asulates, mille kõrvalt tee läbi kulgeb.
Osa Euroopa maanteevõrgust
Tallinn-Narva maantee tervikuna on riiklikult ja rahvusvaheliselt oluline transporditrass, mis peab haakuma teiste transpordikoridoridega ja -liikidega ning toetama kõikide liiklejate ohutut ja sujuvat jõudmist punktist A punkti B.
Riigikaitse toetamine
Maantee parandab Eesti Kaitseväe ja liitlaste sõjalise mobiilsuse võimekust Paldiski-Tallinn-Tapa-Narva suunal. Oluline on, et ka rahuajal oleksid teed ohutud nii Kaitseväe kolonnidele kui testele samaaegselt liiklevatele.
Kohtumiste ajakava
Planeeringute käigus kohtume erinevate huvigruppidega.
Uudiste, väljapanekute ja arutelude teadete tellimiseks e-postile liitu uudiskirjaga lehe jaluses.
Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneeringu menetlusskeem
Praegu on käimas planeerimisprotsess. Planeeringu kehtestamisega määratakse teelõigu terviklik lahendus, mida on planeeritud ellu viia väiksemate lõikude kaupa lähtudes riigi rahalistest võimalustest ja vajadusest tõsta liiklusohutust olemasoleval maanteel. Eeldatavasti jõutakse esimeste objektide ehitamiseni ca 8 aasta pärast.
Täpsemad finantseerimise võimalused selguvad siis, kui me hakkame jõudma tee-ehituse etappi. Maanteelõigu ehitamine toimub ilmselt etapiviisiliselt peamiselt riigieelarvelistest ja Euroopa Liidu vahenditest.
Kas laiendada olemasolevat teed või ehitada uus, sõltub riigi eriplaneeringu tulemusest. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus visandatakse ja võrreldakse erinevaid alternatiivseid maanteetrassi asukohti. Üks võimalus on see, et uue maantee ehitusel kasutatakse võimalikult palju ära olemasolevat teed. Enne on aga vaja analüüsida, mis mahus ja lõikudes on see võimalik. Leidmaks sellele küsimusele parim lahendus, uuritakse planeerimise etapis mõju elanikele ja keskkonnale.
Koostööd tehakse erinevate ametiasutustega ja kaasatakse kõiki huvitatud isikuid kogu planeerimisprotsessi vältel. Enda huvist on võimalik meile teada anda, kui liitute uudiskirjaga. Oleme praegu etapis, kus koostatakse plaaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise programm. See dokument kirjeldab põhimõtted, millest planeerimisprotsessis lähtutakse, kirjeldab esmased vajalikud uuringud ning määratleb eeldatavad mõjud, mis planeeringu ja ehitamisega kaasneda võivad. Nende materjalide koostamisel saab kaasa rääkida avaliku väljapaneku ja arutelude käigus, mille kohta leiab infot kohtumiste ajakavast.
Liitu uudiskirjagaTee kavandamisel püütakse vältida hooneid, õuealasid, kalmistuid, looduskaitsealasid. Teelõigu võimalikke asukohti hakatakse visandama ja võrdlema alles asukohavaliku etapis. Kuna praeguses etapis ei ole veel teada, kus teelõik paiknema hakkab, ei ole ka teada, keda see otseselt puudutada võib.
See on planeering, mille peamiseks ülesandeks on riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaima asukoha valimine. Loe lisaks.
Projektijuht
Anne Martin
[email protected]
+372 5802 3933
Meediakontakt
[email protected]
Viimati uuendatud 19.04.2024