Ohutum ja sujuvam liiklus

Miks on uut maanteelõiku vaja?

Haljala-Kukruse maanteelõigu planeerimine ja tulevikus ehitamine on osa Eesti maanteevõrgu ohutumaks ja sujuvamaks muutmisest. Praegune kaherealine tee kavandatakse 2+2 maanteeks, kus sõidusuunad on eraldatud ning ohtlikud ristmikud ja vasakpöörded asendatud eritasandiliste liiklussõlmedega. Selle tulemusena muutub maanteesõit läbi kahe maakonna turvalisemaks, sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Samuti paraneb ühenduvus Tallinna ja Ida-Virumaa vahel.

Ohutum liiklus

Praegusel teelõigul on 263 mahasõitu ning 30 ristmikku, kus on 6 aasta jooksul hukkunud 13 inimest. Ristmikud muudetakse ohutumaks, mis aitavad ennetada õnnetusi.

Sujuvam ja kiirem liiklus

Maanteesõit muutub inimeste jaoks sujuvamaks ja ajaliselt lühemaks. Enim võidavad sellest Lääne- ja Ida-Virumaa inimesed.

Jalakäijatega arvestav liiklus

Uuele teelõigule rajatakse mugavalt ja ohutult ligipääsetavad bussipeatused, kergliiklusteed, viaduktid ning tunnelid, millega muudetakse jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liiklemine ohutumaks ja mugavamaks.

Arenev piirkond

Kaasaegsel ühendusel on laiem majanduslik ja sotsiaalne mõju, hoogustades arengut linnades ja asulates, mille kõrvalt tee läbi kulgeb.

Kaasaegsem taristu

Maantee ehitusega koos valmib kaasaegne ruumilahendus, mille juurde kuuluvad tehnovõrgud ja 5G taristu.

Osa Euroopa maanteevõrgust

Tallinn-Narva maantee tervikuna on riiklikult ja rahvusvaheliselt oluline transporditrass, mis peab haakuma teiste transpordikoridoride ja -liikidega ning toetama kõikide liiklejate ohutut ja sujuvat jõudmist punktist A punkti B.

Riigikaitse toetamine

Maantee parandab Eesti Kaitseväe ja liitlaste sõjalise mobiilsuse võimekust Paldiski-Tallinn-Tapa-Narva suunal. Oluline on, et ka rahuajal oleksid teed ohutud nii Kaitseväe kolonnidele kui teistele samaaegselt liiklevatele.

Planeeringuala

Projekti etapid

Keskkonna ja inimestega arvestamine

Projekti käigus otsitakse tasakaalu looduslike, sotsiaalsete ja majanduslike vajaduste vahel. Planeerimisprotsessis viiakse läbi erinevad keskkonnauuringud ning leitakse meetmed mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Näiteks on plaanis analüüsida, kas ehituseks sobivad ka alternatiivsed materjalid (aheraine, kaevandamisjäätmed, vanarehvid vm). Maantee osana rajatakse ökoduktid, loomatunnelid, haljastus ja müraleevendusmeetmed.

Korduma kippuvad küsimused

Millal tee-ehitus algab?

Praegu on käimas planeerimisprotsess. Planeeringu kehtestamisega määratakse teelõigu terviklik lahendus, mida on planeeritud ellu viia väiksemate lõikude kaupa lähtudes riigi rahalistest võimalustest ja vajadusest tõsta liiklusohutust olemasoleval maanteel. Eeldatavasti jõutakse esimeste objektide ehitamiseni ca 10 aasta pärast.

Kuidas tee-ehitust finantseeritakse?

Täpsemad finantseerimise võimalused selguvad siis, kui me hakkame jõudma tee-ehituse etappi. Maanteelõigu ehitamine toimub ilmselt etapiviisiliselt peamiselt riigieelarvelistest ja Euroopa Liidu vahenditest.

Miks ei laiendata lihtsalt olemasolevat trassi?

Kas laiendada olemasolevat teed või ehitada uus, sõltub riigi eriplaneeringu tulemusest. Riigi eriplaneeringu koostamise käigus visandatakse ja võrreldakse erinevaid alternatiivseid maanteetrassi asukohti. Üks võimalus on see, et uue maantee ehitusel kasutatakse võimalikult palju ära olemasolevat teed. Enne on aga vaja analüüsida, mis mahus ja lõikudes on see võimalik. Leidmaks sellele küsimusele parim lahendus, uuritakse planeerimise etapis mõju elanikele ja keskkonnale.